Ithempulethi Yomthetho Wokuziphatha Wesikole eNingizimu Afrika

Othishanhloko nama-SGB bavame ukuchitha amaviki bebhala noma bebuyekeza ithempulethi yomthetho wokuziphatha wesikole eNingizimu Afrika ezikole ezingasebenzisa ngempela, kuze kutholakale ukuthi amagama awacacile, inqubo efanele ayikho, noma umbhalo awuhambisani neSASA Izigaba 8 no-9. Ukukwenza kungahambisani nomthetho kudala ubungozi ngokomthetho, isiyalo esingahambisani, nokungqubuzana kwabazali. Izikole eziningi zisebenzisa amathempulethi adala noma zihlanganisa izigaba ngaphandle kwesisekelo esicacile somthetho.
Ithempulethi yomthetho wokuziphatha ehambisana ne-SASA ivikela amalungelo abafundi ngokomthethosisekelo, kuyilapho inikeza abasebenzi izinto ezicacile abazilindele mayelana nokuziphatha, izibopho, nezinqubo zesiyalo. Lolu hlaka lunikeza uhlaka lwethempulethi olunezigaba mayelana namalungelo abafundi, izibopho, izinqubo zesiyalo, inqubo efanele, nokulungiselela ngokwezinhlobo ezahlukene zezikole. Luchaza ukuthi isigaba ngasinye kufanele siqukathe ini ngaphansi kweSASA Izigaba 8 no-9, lubhekise imigomo yomthethosisekelo efanele futhi lunikeze amasu okusebenzisa ngokwenza.
Yini Umthetho Wokuziphatha Wesikole Ngaphansi Kwe-SASA?
Umthetho wokuziphatha wesikole umbhalo wenqubomgomo obhaliwe obeka imithetho, okulindelekile, nezinqubo zokuziphatha kwabafundi, isiyalo, namalungelo ngaphakathi kwesikole. Ngaphansi koMthetho Wezikole ZaseNingizimu Afrika (Umthetho 84 wowe-1996), umphakathi ophethe isikole ngasinye sikahulumeni (SGB) kufanele wamukele umthetho wokuziphatha ohambisana nezidingo ze-SASA noMthethosisekelo weNingizimu Afrika.
ISASA Isigaba 8(1) sidinga ukuthi isikole ngasinye sikahulumeni kufanele samukele umthetho wokuziphatha wabafundi ngemva kokuxoxisana nabafundi, abazali nothisha. Umthetho kufanele uhambisane noMthethosisekelo nomthetho wesifundazwe osebenzayo, futhi kufanele ushicilelwe ngezilimi ezisemthethweni ezisetshenziswa esikoleni.
ISASA Isigaba 8(2) icacisa ukuthi umthetho wokuziphatha kufanele uqukathe izinhlinzeko zenqubo efanele, kuhlanganise ilungelo lokuzwakala, ilungelo lokudlulisa isikhalazo, nelungelo lokwaziswa ngamacala abekwe kubo. Lokhu kuqinisekisa ukuthi izinqubo zesiyalo zihlonipha amalungelo abafundi ngokomthethosisekelo obuntu, ukulingana, nesenzo esilungile sokuphatha.
Umthetho wokuziphatha ukhonza izinhloso eziningi: uvikela amalungelo abafundi, ubeka okulindelekile ngokuziphatha okucacile, unikeza izinqubo zesiyalo ezilungile, uqinisekisa ukuhambisana ezinqumweni zesiyalo, futhi udala indawo yokufunda ephephile, ehloniphekile.
Uhlaka Lomthetho: I-SASA, uMthethosisekelo Nezidingo Zesifundazwe
Ukuqonda isisekelo esingokomthetho sezidingo zomthetho wokuziphatha kusiza izikole ukudala izinqubomgomo ezihambisanayo neziphumelelayo.
Imigomo YoMthethosisekelo
UMthethosisekelo weNingizimu Afrika (1996) ubeka amalungelo ayisisekelo okufanele abonakale emithethweni yokuziphatha yesikole:
- Isigaba 9 (Ukulingana): Bonke abafundi kufanele baphathwe ngokulinganayo, ngaphandle kokucwasa ngobuhlanga, ubulili, inkolo, noma ezinye izizathu ezivikelekile
- Isigaba 10 (Ubuntu): Abafundi banelungelo lobuntu, okusho ukuthi isiyalo kufanele sihloniphe futhi singabi nokudekayo
- Isigaba 12 (Inkululeko Nokuphepha): Abafundi banelungelo lenkululeko yokungabi yisisulu sobudlova nokuphathwa okunobudlova, okungenabuntu, noma okudekayo
- Isigaba 14 (Ubumfihlo): Abafundi banamalungelo obumfihlo, kuhlanganise ukuvikelwa kolwazi lomuntu siqu
- Isigaba 28 (Amalungelo Ezingane): Izingane zinelungelo lokuvikelwa ekuphathweni kabi, ukunganakwa, ukuhlukunyezwa, noma ukudekwa
- Isigaba 33 (Isenzo Esilungile Sokuphatha): Izinqubo zesiyalo kufanele zibe semthethweni, zibe nengqondo, futhi zibe nenqubo efanele
Izidingo Ze-SASA
ISASA Isigaba 8 siyala ukuthi imithetho yokuziphatha kufanele:
- Yamukelwe yi-SGB ngemva kokuxoxisana nabafundi, abazali nothisha
- Ihambisane noMthethosisekelo nomthetho wesifundazwe
- Ishicilelwe ngezilimi ezisemthethweni ezisetshenziswa esikoleni
- Iqukathe izinhlinzeko zenqubo efanele (ilungelo lokuzwakala, ilungelo lokudlulisa isikhalazo, ilungelo lokwaziswa ngamacala)
ISASA Isigaba 9 ibhekisa izinqubo zokumiswa nokuxoshwa, futhi idinga ukuthi:
- Ukumiswa kungenzeka kuphela ngemva kwesithangami esilungile
- Ukuxoshwa kudinga ukuvunywa yiNhloko YoMnyango (HOD) womnyango wezemfundo wesifundazwe
- Abafundi banelungelo lokudlulisa isikhalazo ngezinqumo zokumiswa noma zokuxoshwa
- Imfundo ehlukile kufanele ihlelwe ngesikhathi sokumiswa noma sokuxoshwa
Ukwahluka Kwezifundazwe
Umnyango wezemfundo wesifundazwe ngamunye ungase ube nezidingo noma iziqondiso ezengeziwe zemithetho yokuziphatha. Izikole kufanele zibonisane nezinqubomgomo neziqondiso zomnyango wazo wezemfundo wesifundazwe lapho zibhala noma zibuyekeza imithetho yokuziphatha. Ezinye izifundazwe zinikeza amathempulethi omthetho wokuziphatha noma izidingo ezithile zezigaba ezithile.
Izigaba Ezibalulekile Zethempulethi Yakho Yomthetho Wokuziphatha Wesikole eNingizimu Afrika
Ithempulethi yomthetho wokuziphatha ehlanganisiwe kufanele iqukathe lezi zigaba ezilandelayo, ngasinye sibhekisa izidingo ezithile ze-SASA nezinqubo ezinhle kakhulu.
Isigaba 1: Isandulela Nenjongo
Okufanele kufakwe:
- Umgomo namagugu esikole: Isitatimende esifushane sombono wezemfundo wesikole namagugu ayo ayinhloko
- Injongo yomthetho: Incazelo yokuthi kungani umthetho ukhona nokuthi uhlose ukufinyelelaphi
- Isisekelo somthetho: Ukubhekisa kuSASA Isigaba 8, uMthethosisekelo, nezidingo zesifundazwe
- Ububanzi: Ukuthi umthetho usebenza kubani (bonke abafundi, abasebenzi, izivakashi) nokuthi usebenza nini (endaweni yesikole, ngesikhathi semisebenzi yesikole, uhamba uya/uvela esikoleni)
Isibonelo solimi:
“Lo mthetho wokuziphatha wamukelwe yiBhodi Elibusa Isikole ngokuhambisana neSigaba 8 soMthetho Wezikole ZaseNingizimu Afrika (Umthetho 84 wowe-1996) noMthethosisekelo weNingizimu Afrika. Usebenza kubo bonke abafundi ababhalisiwe e-[Igama Lesikole] futhi ulawula ukuziphatha endaweni yesikole, ngesikhathi semisebenzi yesikole, nangesikhathi behamba beya nabuya esikoleni. Umthetho uhlose ukudala indawo yokufunda ephephile, ehloniphekile ephakamisa amalungelo abafundi ngokomthethosisekelo kuyilapho ubeka okulindelekile okucacile ngokuziphatha nesibopho.”
Isigaba 2: Amalungelo Abafundi
Okufanele kufakwe:
Lesi sigaba kufanele sicacise ngokusobala amalungelo abafundi ngokomthethosisekelo nangokomthetho, ukuze baqonde ukuthi bavikelwe yini:
- Ilungelo lemfundo: Ukufinyelela imfundo esezingeni eliphezulu ngaphandle kokucwasa
- Ilungelo lobuntu: Ukuphathwa ngokuhloniphekile nokuvikelwa esiyalweni esidekayo
- Ilungelo lokulingana: Ukuphathwa ngokulinganayo kungakhathaliseki ubuhlanga, ubulili, inkolo, ukukhubazeka, noma ezinye izizathu ezivikelekile
- Ilungelo lenkululeko yokuzikhulumela: Ukusho imibono ngaphakathi kwemikhawulo enengqondo
- Ilungelo lobumfihlo: Ukuvikelwa kolwazi lomuntu siqu nokulindela ubumfihlo ngendlela enengqondo
- Ilungelo lesenzo esilungile sokuphatha: Izinqubo ezilungile ezindabeni zesiyalo
- Ilungelo lokuzwakala: Ithuba lokwethula uhlangothi lwabo ezinqubweni zesiyalo
- Ilungelo lokudlulisa isikhalazo: Inqubo yesikhalazo yezinqumo zesiyalo
- Ilungelo lokuphepha: Ukuvikelwa ekubeni yisisulu sobudlova, ukuhlukunyezwa nokulimala
Isibonelo solimi:
“Bonke abafundi e-[Igama Lesikole] banawo amalungelo alandelayo, avikelwe uMthethosisekelo weNingizimu Afrika ne-SASA:
-
Ilungelo Lemfundo: Umfundi ngamunye unelungelo lokufinyelela imfundo esezingeni eliphezulu ngaphandle kokucwasa ngobuhlanga, ubulili, inkolo, ukukhubazeka, noma isimo sezomnotho.
-
Ilungelo Lobuntu: Abafundi banelungelo lokuphathwa ngenhlonipho nangobuntu. Izinqubo zesiyalo zizoba nenhlonipho futhi ngeke zibandakanye ukuphathwa okudekayo noma okujivazayo.
-
Ilungelo Lokulingana: Bonke abafundi bayalingana phambi komthetho futhi kufanele baphathwe ngokulunga nangokungaguquki, ngaphandle kokucwasa okungafanele.
-
Ilungelo Lesenzo Esilungile Sokuphatha: Abafundi banelungelo lesenzo sokuphatha esisemthethweni, esinengqondo nesinenqubo efanele, kuhlanganise izinqubo zesiyalo ezilungile nelungelo lokuzwakala kanye nelungelo lokudlulisa isikhalazo.
-
Ilungelo Lokuphepha: Abafundi banelungelo lokufunda endaweni ephephile, ekhululekile kubudlova, ukuhlukunyezwa, ukuhlukumeza noma ukulimala.”
Isigaba 3: Izibopho Zabafundi
Okufanele kufakwe:
Lesi sigaba sibeka okulindelekile okucacile ngokuziphatha nezibopho zabafundi:
- Izibopho zezemfundo: Ukuya esikoleni njalo, ukufika ngesikhathi, ukuqedela umsebenzi, ukuhlonipha ukufunda
- Izibopho zokuziphatha: Ukuhlonipha abanye, ukuhlonipha impahla, ulimi nokuziphatha okufanele
- Izibopho zokuphepha: Ukulandela imithetho yokuphepha, ukubika izimo eziyingozi, ukungalethi izikhali noma izidakamizwa
- Izibopho zomphakathi: Ukuba nomthelela endaweni yesikole enhle, ukuhlonipha ukwahluka, ukubamba iqhaza ngokwakhayo
- Izibopho zedijithali: Ukusebenzisa ubuchwepheshe ngendlela efanele, ukuphepha kwe-inthanethi, ukuhlonipha abanye ku-inthanethi
Isibonelo solimi:
“Namalungelo aletha izibopho. Kubo bonke abafundi e-[Igama Lesikole] kulindeleke ukuthi:
-
Izibopho Zezemfundo:
- Baye esikoleni njalo futhi ngesikhathi
- Baqedele wonke umsebenzi nokuhlolwa ngamandla abo aphezulu
- Balethe izinsiza nezinto ezidingekayo esikoleni
- Bahloniphe indawo yokufunda futhi bangaphazamisi ukufunda kwabanye
-
Izibopho Zokuziphatha:
- Baphathe bonke abafundi, othisha nabasebenzi ngenhlonipho nangobuntu
- Basebenzise ulimi nokuziphatha okufanele ngazo zonke izikhathi
- Bahloniphe impahla yesikole nempahla yabanye
- Balandele imithetho yesikole neziyalezo ezivela kubasebenzi abagunyaziwe
-
Izibopho Zokuphepha:
- Balandele yonke imithetho nezinqubo zokuphepha
- Babike izimo eziyingozi, ukuhlukunyezwa noma izinsongo kubasebenzi ngokushesha
- Bangalethi izikhali, izidakamizwa, utshwala noma ezinye izinto eziyingozi esikoleni
- Bangabandakanyeki ebudlweni, ukulwa noma ukuziphatha okusongelayo
-
Izibopho Zomphakathi:
- Babe nomthelela endaweni yesikole enhle, ehlanganisayo
- Bahloniphe ukwahluka futhi baphathe bonke abafundi ngokulinganayo
- Babambe iqhaza ngokwakhayo emisebenzini yesikole
- Bamele isikole ngendlela enhle emphakathini”
Isigaba 4: Ukuziphatha Okuvinjelwe Nezephulamthetho
Okufanele kufakwe:
Lesi sigaba kuchaza ngokusobala ukuthi yikuphi ukuziphatha okuvinjelwe futhi okungaholela esinyathelweni sesiyalo. Kufanele sicace ngokwanele ukuze sinikeze isiqondiso esicacile kodwa sishintshashintshe ngokwanele ukuze siqukathe izimo ezingalindelekile:
- Iziphambeko ezibucayi: Ubudlova, izikhali, izidakamizwa, ukweba, ukubhidliza impahla, ukuhlukunyezwa okubucayi
- Iziphambeko eziphakathi nendawo: Ukuphazamisa, ukungahloniphi, ukuhlukunyezwa okuncane, ubuqili, ukungabikho ngokungagunyaziwe
- Iziphambeko ezincane: Ukufika sekwedlule, ukwephula imithetho yesikhwama, umsebenzi wasekhaya ongaphelele, ukuphazamisa okuncane
- Iziphambeko zedijithali: I-cyberbullying, ukuziphatha okungafanele ku-inthanethi, ukusetshenziswa okungagunyaziwe kwamadivayisi
Isibonelo solimi:
“Ukuziphatha okulandelayo kuvinjelwe futhi kungaholela esinyathelweni sesiyalo:
Iziphambeko Ezibucayi (zingaholela ekumisweni noma ekuxoshweni):
- Ubudlova bomzimba, ukuhlaselwa, noma ukulwa
- Ukuba nazo noma ukusebenzisa izikhali, izidakamizwa noma utshwala
- Ukweba noma ukubhidliza impahla yesikole noma yomuntu siqu
- Ukuhlukunyezwa okubucayi, ukuhlukumeza noma ukusatshiswa
- Izinsongo zobudlova noma ukulimala
- Ukuhlukumeza ngokocansi noma ukuziphatha okungafanele
- Ukuphazamiseka okubucayi kwemisebenzi yesikole
Iziphambeko Eziphakathi Nendawo (zingaholela ekuvalelweni, umsebenzi womphakathi, noma ukumiswa):
- Ukuphazamisa amakilasi noma imisebenzi yesikole
- Ukuziphatha okungahloniphi kothisha noma kubasebenzi
- Ukuhlukunyezwa noma ukuhlukumeza (okungebona okomzimba)
- Ubuqili, kuhlanganise ukukhwabanisa noma ukweba imibhalo yabanye
- Ukungabikho ngokungagunyaziwe okuphindaphindiwe noma ukubalekela isikole
- Ukungalaleli iziyalezo ezinengqondo
Iziphambeko Ezincane (zingaholela ezexwayisweni, ekuvalelweni, noma ezinye izinyathelo zokulungisa):
- Ukufika sekwedlule noma ukungabikho ngokungagunyaziwe
- Ukwephula imithetho yesikhwama noma yokugqoka
- Umsebenzi wasekhaya noma imisebenzi engaphelele
- Ukuphazamisa okuncane noma ukukhuluma ekilasini
- Ukusebenzisa amaselula ngokungafanele ngesikhathi sekilasi”
Isigaba 5: Izinqubo Zesiyalo Nenqubo Efanele
Okufanele kufakwe:
Lesi yisigaba esibalulekile okufanele sihambisane nezidingo zeSASA Isigaba 8(2) zenqubo efanele. Kufanele sichaze ngokusobala:
- Inqubo yophenyo: Indlela okuphenywa ngayo ukuziphatha okusolwayo
- Ilungelo lokwaziswa: Indlela abafundi abaziswa ngayo ngamacala abekwe kubo
- Ilungelo lokuzwakala: Indlela abafundi abangethula ngayo uhlangothi lwabo lwendaba
- Inqubo yokuthatha isinqumo: Ubani othatha izinqumo zesiyalo futhi kanjani
- Ilungelo lokudlulisa isikhalazo: Izinqubo ezicacile zesikhalazo
- Isiyalo esikhulayo ngokuqhubekayo: Ukukhula kusuka kwezincane kuya kwezibucayi
- Izinyathelo ezingaphambili: Ubulungiswa bokubuyisela noma ezinye izindlela esikhundleni sesijeziso
Isibonelo solimi:
“Zonke izinqubo zesiyalo e-[Igama Lesikole] zihambisana neSASA Isigaba 8(2) futhi ziqinisekisa ilungelo labafundi lenqubo efanele:
1. Uphenyo
- Uma kusolwa ukuziphatha okungafanele, uphenyo luzokwenziwa ngabasebenzi abagunyaziwe
- Umfundi uzokwaziswa ngamacala ngolimi aluqondayo
- Umfundi uzoba nethuba lokuphendula ngamacala lawo
- Ofakazi bangase babuzwe, futhi ubufakazi buzoqoqwa ngokulunga
2. Ilungelo Lokwaziswa
- Abafundi bazokwaziswa ngokubhaliwe (noma ngomlomo, uma kufanele) ngokuthi:
- Amacala noma imibandela ethile ebekwe kubo
- Ubufakazi obusekela amacala
- Imiphumela engaba khona uma amacala efakazelwa
- Ilungelo labo lokwethula uhlangothi lwabo nokubiza ofakazi
- Ilungelo labo lokudlulisa isikhalazo mayelana nanoma yisiphi isinqumo
3. Ilungelo Lokuzwakala
- Abafundi banelungelo:
- Lokwethula inguqulo yabo yezenzakalo
- Lokubiza ofakazi ukuze basekele icala labo
- Lokubuza imibuzo ngobufakazi obethulwa ngokumelene nabo
- Lokuba nomzali, umgcini noma umuntu wokubasekela abekhona (ezindabeni ezibucayi)
- Lokuphendula kuzo zonke izinsolo ngaphambi kokuthi kuthathwe isinqumo
4. Ukuthathwa Kwezinqumo
- Izinqumo zesiyalo zizothathwa:
- Othisha noma ama-HOD ezephulweni ezincane
- Uthishanhloko noma ikomiti lesiyalo eziphambekweni eziphakathi nendawo
- Uthishanhloko ngokubonisana ne-SGB eziphambekweni ezibucayi
- Izinqumo zizosuselwa ebufakazini, ubukhulu besephulamthetho, umlando womfundi, kanye nezinto ezinciphisa icala
- Izinqumo ezibhaliwe zizonikezwa, zichaza umphumela nezizathu
5. Isiyalo Esikhulayo Ngokuqhubekayo
- Isephulamthetho sokuqala (esincane): Isixwayiso nokweluleka
- Iziphambeko ezincane eziphindaphindiwe: Ukuvalelwa, umsebenzi womphakathi, noma umhlangano wabazali
- Iziphambeko eziphakathi nendawo: Ukuvalelwa, umsebenzi womphakathi, ukumiswa (izinsuku ezingu-1–5), noma ukudluliselwa ezinsizakalweni zokusekela
- Iziphambeko ezibucayi: Ukumiswa (izinsuku ezingu-5+) noma ukunconywa kokuxoshwa (kudinga ukuvunywa yi-HOD)
6. Izinyathelo Ezingaphambili
- Lapho kufanele, izindlela zobulungiswa bokubuyisela zingase zisetshenziswe
- Abafundi bangase badluliselwe ekwelulekeni, ezinsizakalweni zokusekela noma ezinhlelweni zokungenelela
- Umsebenzi womphakathi noma ukubuyiselwa kwezinto kungase kudingeke esikhundleni sezinye izinyathelo noma ukwengeza kuzo”
Isigaba 6: Izinqubo Zokumiswa Nokuxoshwa
Okufanele kufakwe:
Lesi sigaba kufanele sihambisane nezidingo zeSASA Isigaba 9:
- Izinqubo zokumiswa: Ukuthi ukumiswa kungenzeka nini, isikhathi esiphakeme, izidingo zesithangami esilungile
- Izinqubo zokuxoshwa: Ukuthi ukuxoshwa kungancontshwa nini, isidingo sokuvunywa yi-HOD, amalungelo esikhalazo
- Imfundo ehlukile: Amalungiselelo ngesikhathi sokumiswa noma sokuxoshwa
- Inqubo yesikhalazo: Indlela yokudlulisa isikhalazo ngezinqumo zokumiswa noma zokuxoshwa
Isibonelo solimi:
“Izinqubo zokumiswa nokuxoshwa zihambisana neSASA Isigaba 9:
Ukumiswa
- Ukumiswa kungenzeka kuphela ngemva kwesithangami esilungile lapho umfundi ebe nethuba lokuzwakala
- Isikhathi esiphakeme sokumiswa: izinsuku zesikole ezingu-5 (kungase kwandiswe ngokuvunywa yi-HOD ezindabeni ezibucayi)
- Ngesikhathi sokumiswa, kuzokwenziwa amalungiselelo emfundo ehlukile (kunikezwa umsebenzi wasekhaya, kuhlelwe amaseshini okubambelela)
- Abazali/abagcini bazokwaziswa ngokushesha ngokumiswa
- Kuzonikezwa isaziso esibhaliwe, kuhlanganise izizathu, isikhathi, kanye namalungelo esikhalazo
Ukuxoshwa
- Ukuxoshwa kungase kunconywe kuphela eziphambekweni ezibucayi kakhulu (ubudlova, izikhali, izidakamizwa, ukuziphatha okungafanele okuphindaphindiwe okubucayi)
- Ukuxoshwa kudinga ukuvunywa yiNhloko YoMnyango (HOD) womnyango wezemfundo wesifundazwe
- Ngaphambi kokuncoma ukuxoshwa, isikole kufanele:
- Senze uphenyo olujulile nesithangami esilungile
- Sicabangele zonke izindlela ezingase zisetshenziswe (ukweluleka, izinsizakalo zokusekela, ukubekwa kwenye indawo)
- Sinikeze isincomo esibhaliwe ku-HOD kanye nemibhalo egcwele
- Uma ukuxoshwa kuvunyiwe, i-HOD kufanele ihlele ukubekwa kwemfundo ehlukile
- Abafundi nabazali banelungelo lokudlulisa isikhalazo ngezinqumo zokuxoshwa ku-HOD noma ku-MEC
Inqubo Yesikhalazo
- Izikhalazo kufanele zithunyelwe ngokubhaliwe ngaphakathi kwezinsuku ezingu-14 kusukela esinqumweni
- Izikhalazo zizobuyekezwa:
- Uthishanhloko (eziphambekweni ezincane/eziphakathi nendawo)
- I-SGB (eziphambekweni ezibucayi)
- I-HOD (ezinqumweni zokuxoshwa)
- Izinqumo zesikhalazo zizonikezwa ngokubhaliwe ngaphakathi kwezinsuku ezingu-30”
Isigaba 7: Okucatshangelwayo Okukhethekile
Okufanele kufakwe:
Lesi sigaba sibhekana nezimo nokucatshangelwa okukhethekile:
- Abafundi abanokukhubazeka: Ukulungiselelwa okunengqondo, izidingo zokusekela
- Izinqubo ezifanele iminyaka: Izindlela ezahlukene emaqenjini eminyaka ehlukene
- Ukuqonda amasiko: Ukuhlonipha imvelaphi nezinqubo ezahlukene
- Izinsizakalo zokusekela: Ukufinyelela ekwelulekeni, kubasebenzi bezenhlalakahle noma okunye ukusekela
- Ubumfihlo: Ukuvikelwa kobumfihlo nolwazi lwabafundi
Isibonelo solimi:
“Ukucatshangelwa okukhethekile kusebenza ezimweni ezilandelayo:
Abafundi Abanokukhubazeka
- Kuzokwenziwa ukulungiselelwa okunengqondo kwabafundi abanokukhubazeka
- Izinqubo zesiyalo zizocabangela izidingo zokusekela zomfundi noma yiluphi ulwazi lwezokwelapha noma lwengqondo olufanelekile
- Izinsizakalo zokusekela zizobandakanywa lapho kufanele
Izinqubo Ezifanele Iminyaka
- Izinyathelo zesiyalo zizofanela iminyaka yomfundi nesigaba sokukhula
- Abafundi abancane bangase bathole isiqondiso nokusekelwa okuningi, kanti abafundi asebekhulile bangase babhekane nemiphumela ebucayi kakhulu eziphambekweni ezifanayo
- Zonke izinyathelo zizohlose ukufundisa nokulungisa ukuziphatha, hhayi ukujezisa nje kuphela
Ukuqonda Amasiko
- Isikole siyahlonipha imvelaphi yamasiko, yenkolo, neyolimi ehlukahlukene
- Izinqubo zesiyalo zizoqonda amasiko kuyilapho zigcina ukuhambisana nemithetho yesikole
- Amasiko noma inkolo okuphambana nemithetho yesikole kuzoxazululwa ngokuxoxisana futhi, lapho kungenzeka, ngokulungiselelwa okunengqondo
Izinsizakalo Zokusekela
- Abafundi ababhekana nobunzima bangase badluliselwe:
- Kubeluleki besikole noma kubasebenzi bezenhlalakahle
- Ezinsizakalweni zokusekela zangaphandle
- Ezinhlelweni zokungenelela
- Izinsizakalo zokusekela zihlose ukubhekana nezinkinga ezingaphansi ezibangela ukuziphatha okungafanele
Ubumfihlo
- Amarekhodi esiyalo azogcinwa ngasese futhi abelwane kuphela nabasebenzi abagunyaziwe nabazali/abagcini
- Ulwazi lomuntu siqu luzovikelwa ngokuhambisana nePOPIA (uMthetho Wokuvikelwa Kolwazi Lomuntu Siqu)“
Isigaba 8: Ukusetshenziswa Nokubuyekezwa
Okufanele kufakwe:
- Usuku lokuqala ukusebenza: Ukuthi umthetho uqala nini ukusebenza
- Ukusatshalaliswa: Indlela umthetho ozokwabelwana ngayo nabafundi, abazali, nabasebenzi
- Ukuqeqeshwa: Indlela abasebenzi nabafundi abazoqeqeshelwa ngayo ngomthetho
- Inqubo yokubuyekeza: Ukuthi umthetho uzobuyekezwa futhi uvuselelwe nini nakanjani
- Izichibiyelo: Inqubo yokuchibiyela umthetho
Isibonelo solimi:
“Lo mthetho wokuziphatha uqala ukusebenza ngo-[Usuku] futhi usebenza kubo bonke abafundi ababhalisiwe e-[Igama Lesikole].
Ukusatshalaliswa
- Umthetho uzonikezwa bonke abafundi nabazali/abagcini ngezilimi ezisemthethweni ezisetshenziswa esikoleni
- Amakhophi azotholakala ehhovisi lesikole nasewebhusayithini yesikole
- Abafundi nabazali kuzodingeka bavume ukuwutholile nokuwuqonda umthetho
Ukuqeqeshwa
- Bonke abasebenzi bazoqeqeshelwa umthetho wokuziphatha nezinqubo zesiyalo
- Abafundi bazothola ukuqondiswa ngomthetho ekuqaleni konyaka wonke wezemfundo
- Izikhumbuzo nokuvuselelwa okujwayelekile kuzonikezwa njengoba kudingeka
Ukubuyekeza
- Umthetho wokuziphatha uzobuyekezwa minyaka yonke yi-SGB ngokubonisana nabafundi, abazali, nothisha
- Kungenziwa izichibiyelo ukuze zibonise ushintsho emthethweni, esimeni sesikole, noma ezinqubweni ezinhle kakhulu
- Noma yiziphi izichibiyelo zizokwaziswa kubo bonke ababambe iqhaza futhi zizohambisana nezidingo ze-SASA”
Ukulungiselela Ithempulethi Yakho Yomthetho Wokuziphatha Ngokwezinhlobo Ezahlukene Zezikole
Nakuba isakhiwo esiyisisekelo sihlala sifana, imithetho yokuziphatha kufanele ilungiselelwe ukuze ibonise umongo, amagugu, nezinselele zesikole ngasinye ezihlukile.
Izikole Zamabanga Aphansi (Isigaba Sesisekelo Nesiphakathi)
Ukulungiselela okudingekayo:
- Ulimi olulula: Sebenzisa ulimi olufanele iminyaka abafundi abancane abangaluqonda
- Izinto ezibonakalayo: Cabangela ukufaka izithombe, izimpawu, noma izinguqulo ezilula zabafundi abancane
- Ukugxila ekuziphatheni okuhle: Gcizelela okulindelekile okuhle nemivuzo, hhayi imiphumela kuphela
- Ukubandakanywa kwabazali: Ukugcizelela okukhulu kubudlelwane babazali nokuxhumana
- Imithetho yenkundla yokudlala: Imithetho ethile yokuziphatha nokuphepha enkundleni yokudlala
- Imiphumela efanele iminyaka: Gxila ekuqondiseni, isikhathi sokuphumula, ukulahlekelwa amalungelo, kunokumiswa okusemthethweni
Izinto ezingezelwe njengesibonelo:
- “Sisebenzisa amagama amnene nezandla ezithambile”
- “Silalela lapho abanye bekhuluma”
- “Sinakekela isikole sethu nomunye nomunye”
- Amaphosta omthetho okuziphatha abonakalayo emakilasini
- Izinhlelo zemivuzo yokuziphatha okuhle
Izikole Zamabanga Aphakeme (Isigaba Sabadala Ne-FET)
Ukulungiselela okudingekayo:
- Izinqubo ezinemininingwane engeziwe: Izinqubo ezisemthethweni kakhudlwana ezibonisa ukuvuthwa kwabafundi
- Ubuqotho bezemfundo: Izinqubomgomo ezithile ngokukhwabanisa, ukweba imibhalo yabanye, nobuqili ezemfundweni
- Ubuzwe bedijithali: Imithetho ehlanganisiwe yokusebenzisa ubuchwepheshe, imidiya yezenhlalakahle, ne-cyberbullying
- Ukulungiselela umsebenzi: Ukugcizelela isibopho nemiphumela ehambelana nokuqashwa noma izifundo ezizayo
- Ubudlelwane bontanga: Izinqubomgomo ezithile ngokuthandana, ubudlelwane, nengcindezi yontanga
- Ukusetshenziswa kabi kwezidakamizwa: Izinqubomgomo ezinemininingwane engeziwe ngezidakamizwa, utshwala, nogwayi
Izinto ezingezelwe njengesibonelo:
- Inqubomgomo yobuqotho bezemfundo enencazelo ecacile yokukhwabanisa nokweba imibhalo yabanye
- Inqubomgomo yokusebenzisa imidiya yezenhlalakahle nobuchwepheshe
- Izinqubo zokuvimbela nokungenelela ekusetshenzisweni kabi kwezidakamizwa
- Amathuba nezibopho zobuholi kubafundi asebekhulile
Izikole Zabafundi Abadinga Ukusekelwa Okukhethekile
Ukulungiselela okudingekayo:
- Izinhlelo zokusekela zomuntu ngamunye: Ukuhlanganiswa nezinhlelo zemfundo zomuntu ngamunye (ama-IEP) noma izinhlelo zokusekela
- Ukusekelwa kokuziphatha: Ukugxila ekusekeleni ukuziphatha okuhle nemikhuba yokudambisa izimo
- Ukulungiselelwa kokuxhumana: Izindlela ezahlukene zokuxhumana zabafundi abanokukhubazeka ekuxhumaneni
- Okucatshangelwayo ngokuzwa: Imithetho nokulungiselelwa kwabantu abazwa ngendlela eyehlukile
- Okucatshangelwayo ngezokwelapha: Izinqubo zezimo eziphuthumayo zezokwelapha nokuphathwa kwemithi
Izinto ezingezelwe njengesibonelo:
- Ukuhlanganiswa nezinhlelo zokusekela zomuntu ngamunye
- Amasu okusekela ukuziphatha okuhle
- Izinqubo zokudambisa izimo eziyingozi
- Izinqubo zezimo eziphuthumayo zezokwelapha
Izikole Zasemakhaya Uma Kuqhathaniswa Nezasemadolobheni
Izikole zasemakhaya zingase zidinge ukubhekana:
- Nokuphepha kwezokuthutha (ukuhamba amabanga amade ngezinyawo, amalungiselelo ezokuthutha)
- Nokuphepha kwezolimo (uma isikole sinepulazi noma insimu)
- Nokufinyelela okulinganiselwe ezinsizakalweni zokusekela
- Nokuhlanganiswa komphakathi kanye nokuhlonipha amasiko endawo
Izikole zasemadolobheni zingase zidinge ukubhekana:
- Nokuphepha kwezokuthutha komphakathi
- Nokuphepha nokuqaphela emgwaqweni
- Nokugcwala kwabantu okuphezulu nokuphathwa kokungqubuzana
- Nokufinyelela ezinsizakalweni eziningi zokusekela
Izinqubo Ezinhle Zokusebenzisa Umthetho Wakho Wokuziphatha
Uma usunomthetho wokuziphatha ohlanganisiwe, ukuwusebenzisa ngempumelelo kubalulekile ukuze impumelelo ifezeke.
Ukuxhumana Nokusatshalaliswa
- Izindlela ezahlukene: Nikeza amakhophi aphrintiwe, izinguqulo zedijithali, nezinguqulo ezilula kumaqembu eminyaka ehlukene
- Izilimi eziningi: Qinisekisa ukutholakala kuzo zonke izilimi ezisemthethweni ezisetshenziswa esikoleni
- Imihlangano yabazali: Bamba imihlangano ukuchaza umthetho nokuphendula imibuzo
- Ukuqondisa abafundi: Nikela isikhathi ekuqaleni konyaka ukuchazela abafundi ngomthetho
- Izikhumbuzo ezijwayelekile: Bhekisela kumthetho njalo, hhayi lapho kunezinkinga kuphela
Ukuqeqeshwa Nokwakha Amakhono
- Ukuqeqeshwa kwabasebenzi: Qinisekisa ukuthi bonke othisha nabasebenzi bayawuqonda umthetho, izinqubo, kanye nezindima zabo
- Ukusebenzisa okungaguquki: Qeqesha abasebenzi ukuze basebenzise umthetho ngokungaguquki nangokulunga
- Ukubhalwa phansi: Qeqesha abasebenzi ngokubhala okufanele kwezigameko nezenzo zesiyalo
- Izinsizakalo zokusekela: Qinisekisa ukuthi abasebenzi bayazi ukuthi nini nakanjani ukudlulisela abafundi ezinsizakalweni zokusekela
Ukuqashwa Nokuhlolwa
- Landelela izigameko: Gcina amarekhodi ezigameko zesiyalo neziphumo zazo
- Buyekeza amaphethini: Buyekeza njalo amaphethini ukuze uhlonze izindawo ezidinga ukunakwa
- Impendulo yababambe iqhaza: Qoqa impendulo evela kubafundi, abazali, nabasebenzi mayelana nokusebenza kahle komthetho
- Guqula njengoba kudingeka: Yenza izinguquko ngokususela kokuhlangenwe nakho nasezimeni ezishintshayo
Ukuhlanganiswa Nezinhlelo Zokuphatha Isikole
Izinhlelo zesimanje zokuphatha isikole zingashelela ukusetshenziswa komthetho wokuziphatha:
- Amarekhodi edijithali: Landelela izigameko zesiyalo ngedijithali, ugcine amarekhodi avikelekile, afunwayo
- Imisebenzi eyenzeka ngokuzenzekelayo: Shelela izinqubo zesiyalo ngokwaziswa kanye nemisebenzi eyenzeka ngokuzenzekelayo
- Ukubika: Khiqiza imibiko ngamaphethini esiyalo yemihlangano ye-SGB kanye nezithumelo zesifundazwe
- Ukuxhumana nabazali: Yazisa abazali ngokuzenzekelayo ngezindaba zesiyalo kuyilapho ugcina ubumfihlo
- Ukuhlanganiswa kwezinsizakalo zokusekela: Xhumanisa amarekhodi esiyalo nokudluliselwa ezinsizakalweni zokusekela nokungenelela
I-Fundisa isiza ukulandelela amarekhodi esiyalo ngedijithali, igcine amarekhodi avikelekile ezigameko, imiphumela, nokungenelela kokusekela. Uhlelo lukhiqiza imibiko yesiyalo yemihlangano ye-SGB, lulandelela amaphethini ngokuhamba kwesikhathi, futhi liqinisekisa ukubhalwa okufanele kokuhambisana kanye nezikhalazo. Hlola izici zokuphatha isiyalo ze-Fundisa ukubona ukuthi ukugcinwa kwamarekhodi ngedijithali kungasekela kanjani ukusebenzisa ngempumelelo umthetho wokuziphatha.
Amaphutha Ajwayelekile Okufanele Ugweme
Uma ubhala noma usebenzisa umthetho wokuziphatha, gwema lamaphutha ajwayelekile:
1. Ulimi olungacacile noma olungaqondakali: Sebenzisa ulimi oluqondile, olucacile abafundi nabasebenzi abangaluqonda
2. Ukungananzi izidingo zenqubo efanele: Qinisekisa ukuthi zonke izinqubo zihambisana nezidingo zeSASA Isigaba 8(2) zenqubo efanele
3. Indlela eyodwa efanele bonke: Lungiselela umthetho ngokwesimo sesikole sakho, iqembu leminyaka, nomphakathi
4. Ukugxila esijezisweni kuphela: Faka okulindelekile okuhle ngokuziphatha kanye nezinsizakalo zokusekela, hhayi imiphumela kuphela
5. Ukusebenzisa okungahambisani: Qeqesha abasebenzi ukuze basebenzise umthetho ngokungaguquki nangokulunga kubo bonke abafundi
6. Ukuxhumana okungenhle: Qinisekisa ukuthi umthetho uxhunyaniswa ngempumelelo kubo bonke ababambe iqhaza, hhayi ukuthi ufakwe ifayela kuphela
7. Ukuntuleka kokubuyekeza: Buyekeza futhi uvuselele umthetho njalo ukuze ubonise ushintsho emthethweni, esimeni sesikole, noma ezinqubweni ezinhle kakhulu
8. Ukungananzi izinsizakalo zokusekela: Hlanganisa izinsizakalo zokusekela nokungenelela, hhayi imiphumela yesiyalo kuphela
Isiphetho
Umthetho wokuziphatha ohlanganisiwe, ohambisana ne-SASA, ithempulethi yomthetho wokuziphatha wesikole eNingizimu Afrika ezikole ezingathembela kuyo, ubalulekile kuwo wonke amasikole omphakathi. Uvikela amalungelo abafundi ngokomthethosisekelo kuyilapho ubeka okulindelekile okucacile, izinqubo ezilungile, nendawo yokufunda ephephile. Ngokulandela lolu hlaka lwethempulethi nokululungiselela ngokwesimo sesikole sakho, ungadala umthetho wokuziphatha okhonza abafundi, abazali, nabasebenzi kuyilapho ugcina ukuhambisana ngokugcwele ne-SASA noMthethosisekelo.
Okubalulekile okumele ukuqaphele:
- ISASA Isigaba 8 idinga ukuthi isikole ngasinye sikahulumeni samukele umthetho wokuziphatha ngemva kokuxoxisana nababambe iqhaza
- Izidingo zenqubo efanele (ISASA Isigaba 8(2)) kufanele ziqukathe ilungelo lokuzwakala, ilungelo lokudlulisa isikhalazo, kanye nelungelo lokwaziswa ngamacala
- Amalungelo ngokomthethosisekelo kufanele avezwe ngokusobala futhi avikelwe kuzo zonke izinqubo zesiyalo
- Ukulungiselela kubalulekile — lungiselela ithempulethi ngokwesigaba seminyaka sesikole sakho, isimo, namagugu
- Ukusetshenziswa kudinga ukuxhumana ngempumelelo, ukuqeqeshwa, nokusebenzisa okungaguquki
- Ukubuyekeza njalo kuqinisekisa ukuthi umthetho uhlala usebenza futhi uhambisana nemithetho eshintshayo
Ukuze ufunde kabanzi ngezinqubo zesiyalo nenqubomgomo, bheka iqondiso lethu mayelana nenqubomgomo yesiyalo yesikole eNingizimu Afrika. Ukuze uvikele ubumfihlo babafundi emarekhodini esiyalo, bheka ukuhambisana nePOPIA ezikoleni.
Bheka ukuthi i-Fundisa isiza kanjani izikole zaseNingizimu Afrika ukuphatha amarekhodi abafundi, imibhalo yesiyalo, nokubika kwe-SGB kunkundla eyodwa ku-Fundisa.
Imibuzo Evame Ukubuzwa
Umehluko phakathi komthetho wokuziphatha nenqubomgomo yesiyalo uyini?
Umthetho wokuziphatha umbhalo obanzi obeka amalungelo abafundi, izibopho, okulindelekile ngokuziphatha, nezinqubo zesiyalo. Inqubomgomo yesiyalo ngokuvamile umbhalo ogxile kakhulu ochaza izinqubo ezithile zesiyalo, imiphumela, kanye nezidingo zenqubo efanele. Izikole eziningi zihlanganisa lokhu kubemumbhalo owodwa ohlanganisiwe womthetho wokuziphatha, kanti ezinye zigcina imibhalo ehlukene kodwa ehambisanayo. Ngaphansi kweSASA Isigaba 8, izikole kufanele zibe nomthetho wokuziphatha oqukethe izinqubo zesiyalo, ngakho-ke umehluko ngokuvamile uwukugcizelela kunokuba yizidingo ezihlukile.
Izikole zingasebenzisa isijeziso somzimba emthethweni wazo wokuziphatha?
Cha. Isijeziso somzimba akusikho emthethweni ezikoleni zaseNingizimu Afrika ngaphansi koMthetho Wezikole ZaseNingizimu Afrika noMthethosisekelo. Isigaba 10 seSASA sivimbela isijeziso somzimba ngokusobala, futhi iNkantolo YoMthethosisekelo iqinisekisile ukuthi isijeziso somzimba siphula ilungelo labafundi lobuntu nenkululeko yokungabi yisisulu sobudlova. Imithetho yokuziphatha akumele ifake isijeziso somzimba njengesinyathelo sesiyalo. Izikole kufanele zisebenzise izinyathelo zesiyalo ezahlukene ezinenhlonipho, ezifanele iminyaka, futhi ezihambisana namalungelo ngokomthethosisekelo.
Umthetho wokuziphatha wesikole kufanele ubuyekezwe kangakanani njalo?
I-SASA ayichazi isikhathi esiphoqelekile sokubuyekeza, kodwa umkhuba omuhle wukubuyekeza umthetho wokuziphatha minyaka yonke. Ukubuyekeza minyaka yonke kuvumela izikole ukuhlola ukusebenza kahle komthetho, ukufaka impendulo evela kubabambe iqhaza, ukuvuselela izinqubo ngokususela kokuhlangenwe nakho, kanye nokuqinisekisa ukuhambisana nanoma yiziphi izinguquko ezisemthethweni noma ezinqubomgomweni zesifundazwe. Izikole kufanele futhi zibuyekeze umthetho noma nini lapho kuba khona izinguquko ezibalulekile esimweni sesikole, izigameko ezinkulu eziveza izikhala, noma izivuselelo kwiSASA noma izidingo zesifundazwe. Inqubo yokubuyekeza kufanele ihlanganise ukuxoxisana nabafundi, abazali, nothisha, njengoba kudingwa yiSASA Isigaba 8.
Kwenzekani uma umzali womfundi enqaba ukusayina umthetho wokuziphatha?
Izikole azikwazi ukwenqaba ukwamukela noma ukukhipha abafundi ngenxa yokwenqaba komzali ukusayina umthetho wokuziphatha, njengoba lokho kungephule ilungelo lomfundi lemfundo. Nokho, izikole zingase zidinge abazali ukuthi bavume ukuthola umthetho futhi zichaze ukuthi ngokubhalisa ingane yabo, abazali nabafundi kulindeleke ukuthi bahambisane nomthetho. Izikole kufanele zixoxisane nabazali abenqaba ukusayina ukuze ziqonde futhi zibhekane nezinkinga zabo. Uma abazali benezinkinga ezifanelekile mayelana nezinhlinzeko ezithile, izikole kufanele zicabangele ukuthi kungabe kudingeka izichibiyelo yini. Umthetho wokuziphatha usebenza kubo bonke abafundi ababhalisiwe, kungakhathaliseki ukuthi abazali bayawusayina yini, kodwa ukusetshenziswa ngempumelelo kudinga ukubambisana nokuqonda kwabazali.
Yeka ukwenza lokhu ngesandla
Fundisa
All-in-one school management SaaS for South African schools
Ibhalwe ngu
Fundisa Team